20. juunil 1854 pühitses Rapla koguduse õpetaja Eduard Pontus Haller kunagise Järvakandi ja Kehtna valla piirile Käbikülla ehitatud pühakoja Rapla koguduse abikirikuks, mis pühendati Jeesuse esiapostlile Peetrusele. Kuna hoone ehitati Järvakandi mõisa maadele, hakkas see kandma Järvakandi Peetri kiriku nime. Selle madala ja algselt ilma tornita, palvemaja meenutava hoone lääneküljele ehitati haritorn alles 33 aastat hiljem. 1922. aastal rajati kiriku ette kalmistu, mistõttu rahvasuus hakati Peetri kirikut ka kabeliks või kabelikirikuks kutsuma. 1914. aastal sai kirik orelimeister Terkmanni töökojas valmistatud oreli. 1939. aastal valmis altarikujuks koopia kuulsa Taani kunstniku Thorvaldsen’i õnnistavast Kristusest, mille originaal asub Kopenhaageni toomkirikus.
Kuna Rapla õpetaja käis seal reeglina vaid korra kuus armulauateenistusi pidamas, tegid põhilise töö ära kohapeal elanud köstrid. Kõige kauem oli selles ametis Leonhard Vatsar, kes sai 1950. aastal ka diakonipühitsuse ning teenis kohalikku rahvast ustavalt 36 aastat. Praegune kogudusemaja ehitati kiriku taha vana hoone asemele 1957. aastal.
Päris oma õpetaja on Peetri kirikul olnud vaid kahel lühikesel perioodil: Friedrich Uuspõld aastatel 1938–1941 ning Jaanus Noormägi täpselt pool sajandit hiljem, aastatel 1988–1991. Mõlemad oma õpetajaga perioodid kujunesid kogudusele sisuliseks tõusuajaks – lisandus uusi inimesi, peeti sagedamini jumalateenistusi ja koguduse tegevus aktiviseerus märgatavalt.
1992–1998 täitis Järvakandi koguduse vaimuliku ülesandeid diakon Jaan Kähar, kelle 1991. aastal asutatud Johannese seminar Kehtnas tõi alevisse uut mõtlemist ja värsket vaimu. Varem oli aastakümnete jooksul seal tegutsenud kompartei funktsionäride koolitus, mis oli oma paratamatu pitseri jätnud.
Nõukogude ajal ei tohtinud ühel kogudusel olla mitut pühakoda, mistõttu registreeriti 1945. aastal Järvakandi juriidiliselt iseseisva kogudusena, kuigi sisuliselt jäädi tegutsema Rapla koguduse osana. Kui 1996. aastal valmis Järvakandi alevis oma kirik, muutus väikese koguduse jaoks kahe kiriku ülalpidamine raskeks. Nüüdseks on Kehtna piirkond taas ühendatud Rapla emakogudusega ning nii Peetri kirik kui ka kalmistu kannavad Kehtna nime.
Kehtna Peetri kirik on ka üks armastatud kontserdipaiku, kus toimuvad ilusad ja hingelised kontserdid.
Kirik ei pruugi igapäevaselt avatud olla. Kui soovid kirikut külastada, võid juba varakult ette teada anda kiriku perenaisele telefonil 5527949
Kohtumisteni
Makselahendusse saad lihtsalt ka vajutades siia
Talgud Kehtna Peetri kirikus
*************************************************************************************************
Tuleviku helid Kehtna Peetri kirikus
- oktoobril kogunes Kehtna Peetri kirikusse 13 kogukonna inimest, et üheskoos arutada, kuidas ja mil moel meie kirikuga edasi minna.
Miks selline kokkusaamine üldse toimus?
Kehtna Peetri kirik on Rapla Maarja-Magdaleena koguduse abikirik. See ehitati 1854. aastal Otto von Taube eestvedamisel Käbikülla – endise Järvakandi ja Kehtna valla piirile –, sest just seal kandis elas omal ajal suur osa mõisa talurahvast. Tänavu tähistas kirik juba oma 171. aastapäeva – muljetavaldav iga, mis väärib hoolt ja tähelepanu.
Praegu toimuvad Peetri kirikus teenistused kord kuus ning neil käib keskmiselt kuus inimest. Talvekuudel, kui külm on kõige käredam, teenistusi ei toimu. Kahjuks on hoone seisukord kehv: katus ja aknad vajavad vahetust, seinad ja põrandad parandamist. Nii kerkibki õigustatud küsimus – kuidas ja milleks hoonet korras hoida, kui käijaid on vähe?
Just sellele küsimusele otsisimegi koos vastust. Kirik on olnud ja on ka edaspidi eelkõige kogukonna paik – koht, kuhu tulla, kui on tarvis rahu, tuge või lihtsalt hetke iseendaga. Arutelu käigus jõudsime ühisele mõttele: kuni inimesed veel teed teenistusele või koguduse juurde ei leia, on meie ülesanne hoida kirikut elus ja hoitud. Et siis, kui inimesed taas Jumala poole vaatavad, oleks neil koht, kuhu tulla – avatud ja valmis vastu võtma.
Üheks võimaluseks kirikut elus hoida on kontserdid ja muud sündmused, mis toovad inimesi kokku ja täidavad ruumi helide ning rõõmuga. Kehtna Peetri kirik on oma hubase atmosfääriga ideaalne paik väiksemate kollektiivide ja muusikute esinemisteks.
Seepärast kutsumegi kõiki toredaid muusikuid ja koosseise – nii kogenud tegijaid kui ka alustajaid – jagama oma muusikat just siin, Kehtna Peetri kirikus. Meie väike maakirik ja sõbralik publik pakuvad sooja ja turvalist paika, kus oma loomingule tiivad anda.
