Eestpalve – mis see on?

Koguduse eestpalve veebivorm.

Issand julgustab läbi oma Sõna tegema eestpalveid:

Ef 6:18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest

1Tm 2:1–2 Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest, kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses.

Jk 5:16 Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda.

Mõned Issanda palvearmeed maailmas:
 – https://120army.com/ – iga päev kl 13.20 (1:20 PM) üle maailma palvetamine
 – https://prayerarmyinternational.org/
 – Issanda armee Rumeenias (masintõlkega saab eesti keelde) – https://oasteadomnului.ro/

Mis on eestpalve?
Eestpalve, ehk intercessory prayer, tähendab palvetamist teiste inimeste eest Jumala ees. See pole lihtsalt enda vajaduste väljendamine, vaid tähendab teise inimese olukorrale vaimse kaitsja või vahendajana reageerimist. Sõna intercessor (eestpaluja, vahendaja) tuleneb ladinakeelsest sõnast intercedere: inter- (“vahel”) + cedere (“minema”): inimene läheneb Jumalale teise nimel.

Miks eestpalvetada?
See on kristlaste kutsumus ja armastuse tegu.
Piibel kutsub kõiki usklikke üles üksteise eest palvetama – mitte ainult iseendale, vaid ka teistele. Eestpalve peaks olema osa kõigi kristlaste palveelust.

Toetab üksteist ja tugevdab kogudust
Päevadel, mil keegi vajab abi või julgustust, toetavad eestpalved ja üksteise eest palumine ühendust ja hoolivust koguduses.

Seisab elumuutuse ja Jumala plaani vahendajana.
Eestpalve avab võimalusi tervenemiseks, lunastuseks, rahuks ja taastumiseks. Näiteks Taaniel palvetas oma rahva eest, tunnistades nende eksimusi ja paludes Jumala heldust (Tn 9:1–19).

Kelle eest võib eestpalvetada?
Piibel annab mitmeid näiteid ja juhiseid:

  • Juhtide ja võimulolijate eest (1Tm 2:1–2) – et ühiskond elaks rahus ja väärikalt.
  • Teenijate (nt vaimulike) eest (Jk 1:5–6;Kl 4:6) – et neil oleks tarkus ja kaitse.
  • Sõprade, naabrite, kaasvõitlejate eest (Mt 5:44;Lk 6:27-28) – kõigi inimeste eest, ka vaenlaste ja tagakiusajate eest.
  • Haigete eest, koguduse liikmete, rahva ja terve maailma eest (Jk 5:14–16) – palve suunad on laiad ja kaasavad.

Kristus on meie eeskuju palvetajana: isegi ristil palus Ta teiste eest – “Issand, anna neile andeks…” (Lk 23:34).

Millal ja kui tihti palvetada?
Ei ole kindlat reeglit – aga järjekindlus loeb. Eestpalve ei nõua täpset ajakava. Oluline on leida sobiv ajakava (nädalane, igapäevane, jne) ja jääda püsima.

Armastus ja vajadus juhivad
Võid palvetada sellest ajendatuna, kui kuuled kellegi vajadust või tunned sisemist kutset – näiteks tervise -, rahaprobleeme kogev, pereliikme eest, jne.

Ühine palve on väga võimas
Jeesus ütles: “Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.” (Mt 18:20) See rõhutab koguduse jõudu ühtses palves. Lisaks on oluline, et vähemalt 2 või 3 oleks ühel meelel koos palves (Mt 18:19): Tõesti, taas ma ütlen teile, kui iganes maa peal kaks teie seast on ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis nad saavad selle minu Isa käest, kes on taevas.

Vaata ka TV7 saateid palve teemal.

Intercessor seosed kreeka keelest

Kreeka keeles (Uues Testamendis) kasutatakse eestpalve või vahendaja tähenduses mitmeid sõnu, mis kõnelevad enese eest esinemisest teise nimel. Siin on mõned olulisemad kreekakeelsed terminid:

  1. ὑπερεντυγχάνω (huperentugchánō)

See verb tähendab “palvetama kellegi eest” või “vahendaja rollis olemine”. See koosneb kahest osast: ὑπέρ (huper) – “kellegi eest” ja ἐντυγχάνω (entugchánō) – “kohtuma, paluma (üleoleva juures)”.

Seda kasutatakse ainult Roomlastele 8:26 kirjakoha kohta, tähistades Püha Vaimu vahendavat palvet meie eest.

  1. ἐντυγχάνω (entugchánō)

See tähendab sihipärast lähenemist autoriteedi poole kellegi eest; see on palve, millel on eesmärk ja mis esitatakse esindajana. Seda terminit kasutatakse laiemalt eestpalve tähistamiseks.

  1. ἔντευξις (énteuxis)

See nimisõna tuleneb ἐντυγχάνω juurest ja tähendab konkreetset palvet või palvetamist teise eest, sageli “kooskõlas Jumala tahtega” – “Vaimu juhitud sekkumine”.

  1. παράκλητος (paraklétos)

Kuigi see sõna tõlkes tähendab tihti „advokaati“, „lohutajat“ või „abi“, kasutatakse Uues Testamendis seda eelkõige Jeesuse ja Püha Vaimu kohta – neid nimetatakse “Parakleetiks”, st Taevaseks Vahemeheks või Lohutajaks. See pole otseselt “intercessor” tavalises tähenduses, kuid evangelist Johannese tekstides mõistetakse Teda kui justkui õiguse ja lohutuse vahendajat.